https://weskiwiki.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Riho 2026-10-22T07:50:49Z Kasutaja kaastöö MediaWiki 1.42.3 https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32735 2026-10-22T07:14:35Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>;eraT-0-76_001_0011515.pdf<br /> ===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi <br /> &lt;ref&gt; 1<br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. <br /> &lt;/ref&gt;<br /> - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 2<br /> 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, kuid too pidas kasulikuks mõisat enda nimel pidada ainult aasta - mõisa ostis 2000 taalri eest Palm Riegmann. Riegmannilt päris mõisa tema kasupoeg Caspar Holler, seisuselt Riia linna kodanik. Viimase valdusõigus säilus ka siis, kui Liivimaa siirdus 1629. aastal Altmargi vaherahu järgi Rootsi alla.<br /> &lt;ref&gt; 3 <br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hollerid jäidki läbi mõisa eksisteerimise selle pikemaajalisteks omanikeks. Neile on paikkond võlgu oma praeguse nimegi - Holdre (saksa keeles Hollershof)<br /> &lt;ref&gt; 4 <br /> &lt;/ref&gt;<br /> Ühtlasi pärinevad Hollerite valdusajast ka esimesed andmed mõisa hoonestuse kohta - 1690. aastate algul koostatud reduktsioonidokumentides<br /> nimetatakse mõisas väheldast puidust härrastemaja kisklaudadest katusega ning üksikuid kõrvalhooneid ja [[Ihna veski|veski]].<br /> &lt;ref&gt; 5 <br /> &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> 1767. aastal sai mõisa omanikuks kapten Niels Eckström, kes oli abiellunud ühega Hollerite pärijannadest. Tema ja ta poja nimel püsis valdus veidi üle veerand sajandi ja vőimalik, et tollal teostati mõisas ka suuremaid ehitustöid - näiteks 1779. aastal peatus siin pikemalt müürseppmeister B.J.Nieberg.<br /> <br /> 1. veebruaril 1794. aastal rentis Holdre 14500 rubla eest &quot;chirurgus&quot; Jakob Johann Reichard. Esmalt küll 20 aasta peale, kuid 1811 kirjutati mõis lõplikult doktori nimele. 1841. aastal jäi mõisa omanikuks tema ainus tütar Amalie, kellelt see 1855. aastal kapten George Ludwig Teibnerile pärandus. Viimane müüs mõisa kahe aasta pärast 45000 rubla eest Limbaži kodanikule Wilhelm Schwartzile, see omakorda õuekohtu asessor Max von Oettingenile, too Ernst Schwartzile jne. Loomulik, et keegi neist ei plaaninudki mõisat põhjalikumalt välja ehitada, vaid kasutasid seda rohkem kapitalimahutusena. Enamasti ei elanud nad ise ka mõisas, vaid lasid seda rentnikel valitseda.<br /> <br /> 1909.aastal sai mõisa omanikuks Woldemar Dimitri (Demetius) von Ditmar. Mõne aasta eest oli too ostnud Kingli</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32734 2026-10-22T07:09:30Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>;eraT-0-76_001_0011515.pdf<br /> ===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi <br /> &lt;ref&gt; 1<br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. <br /> &lt;/ref&gt;<br /> - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 2<br /> 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, kuid too pidas kasulikuks mõisat enda nimel pidada ainult aasta - mõisa ostis 2000 taalri eest Palm Riegmann. Riegmannilt päris mõisa tema kasupoeg Caspar Holler, seisuselt Riia linna kodanik. Viimase valdusõigus säilus ka siis, kui Liivimaa siirdus 1629. aastal Altmargi vaherahu järgi Rootsi alla.<br /> &lt;ref&gt; 3 <br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hollerid jäidki läbi mõisa eksisteerimise selle pikemaajalisteks omanikeks. Neile on paikkond võlgu oma praeguse nimegi - Holdre (saksa keeles Hollershof)<br /> &lt;ref&gt; 4 <br /> &lt;/ref&gt;<br /> Ühtlasi pärinevad Hollerite valdusajast ka esimesed andmed mõisa hoonestuse kohta - 1690. aastate algul koostatud reduktsioonidokumentides<br /> nimetatakse mõisas väheldast puidust härrastemaja kisklaudadest katusega ning üksikuid kõrvalhooneid ja [[Ihna veski|veski]].<br /> &lt;ref&gt; 5 <br /> &lt;/ref&gt;. <br /> 1767. aastal sai mõisa omanikuks kapten Niels Eckström, kes oli abiellunud ühega Hollerite pärijannadest. Tema ja ta poja nimel püsis valdus veidi üle veerand sajandi ja vőimalik, et tollal teostati mõisas ka suuremaid ehitustöid - näiteks 1779. aastal peatus siin pikemalt müürseppmeister B.J.Nieberg.</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32733 2026-10-22T06:18:02Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>;eraT-0-76_001_0011515.pdf<br /> ===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, kuid too pidas kasulikuks mõisat enda nimel pidada ainult<br /> aasta - mõisa ostis 2000 taalri eest Palm Riegmann. Riegman-<br /> nilt päris mõisa tema kasupoeg Caspar Holler, seisuselt Riia<br /> linna kodanik. Viimase valdusõigus säilus ka siis, kui Liivi-<br /> maa siirdus 1629.aastal Altmargi vaherahu järgi Rootsi alla.'<br /> Hollerid jäidki läbi mõisa eksisteerimise selle pikema-<br /> ajalisteks omanikeks. Neile on paikkond võlgu oma praeguse<br /> nimegi - Holdre (saksa keeles Hollershof). Uhtlasi pärinevad<br /> Hollerite valdusajast ka esimesed andmed mõisa hoonestuse koh-<br /> ta - 1690. aastate algul koostatud reduktsioonidokumentides<br /> nimetatakse mõisas Väheldast puidust härrastemaja kisklauda-<br /> dest katusega ning üksikuid kõrvalhooneid ja veskit.<br /> 1767.aastal sai mõisa omanikuks kapten Niels Eckström,<br /> kes oli abiellunud ühega Hollerite pärijannadest. Tema ja ta<br /> poja nimel püsis valdus veidi üle veerand sajandi ja vőimalik,<br /> et tollal teostati mõisas ka suuremaid ehitustöid - näiteks<br /> 1779.aastal peatus siin pikemalt müürseppmeister B.J.Nie-<br /> berg.</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32732 2026-10-22T06:14:55Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>;eraT-0-76_001_0011515.pdf<br /> ===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32731 2026-10-22T06:07:38Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32730 2026-10-22T06:06:36Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud (f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005 - s.1o12; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32729 2026-10-22T06:05:32Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - üks ja 19/20 adramaad, 1875 - kaks ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt; 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud (f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005 - s.1o12; f.934, n.1, s.1-2).<br /> &lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32728 2026-10-22T05:55:57Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; <br /> Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - üks ja 19/20 adramaad, 1875 - kaks ja 9/16 adramaad.<br /> ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt;2&lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32727 2026-10-22T05:40:07Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE===<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi &lt;ref&gt; 1 &lt;/ref&gt; - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt;2&lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Holdre_m%C3%B5is&diff=32726 2026-10-22T05:38:55Z

<p>Riho: Uus lehekülg: &#039;I. AJALOOLINE ÜLEVAADE Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt;2&lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama,...&#039;</p> <hr /> <div>I. AJALOOLINE ÜLEVAADE<br /> Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.&lt;ref&gt;2&lt;/ref&gt; Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja<br /> esinduslikumat hoonestusansamblit.<br /> <br /> Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) &quot;eluks ajaks&quot; Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile,</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Ihna_veski&diff=32725 2026-10-21T13:30:14Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:IhnaVeskiMaaametiKaardil.jpg|thumb|Ihna veski asukoht Maaruumiameti veebirakenduse kuvalõikel. <br /> &lt;ref&gt;https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html&lt;/ref&gt;]]<br /> [[Fail:IhnaVeskiMelliniKaardil1797.jpg|thumb|Holdre mõis ja Ihna veski Mellinni kaardil, 1797a]]<br /> [[Fail:IhnaTaluMaadeKaart1863.jpg|thumb|Ihna talu maade plaan. 1863. a.]]<br /> [[Fail:IhnaPaisJarvOletatav.jpg|thumb|Illustratiivne foto Egeri-Ihna piirkonnast]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Selle veski nime on raske üheselt määratleda. Veski ehitamine on seotud väga tõenäoliselt Holdre algse väikemõisaga. Nimeuurijad on pakkunud koha esialgseks eestipäraseks nimeks Ilmuse või Ilmusküla. Seega variandid [[Ilmuse veski]] või [[Ilmusküla veski]]<br /> [[Ihna veski]] või <br /> [[Holdre Ihna veski]]. &lt;br&gt; <br /> Varasem nimi ka [[Ilmusküla veski]]&lt;br&gt;<br /> Võimalikud nimed ka<br /> [[Egeri veski]] või <br /> [[Õhne veski]]. &lt;br&gt; Saksa keeles <br /> [[Morsel Ihnus Mühle]]&lt;br&gt;<br /> Vanemad nimed: Ihna veski, Iina veski, Ihnu veski, Ihno veski, saksa Jehno , Ilmus,<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> *Asukoht: Valga maakond, Tõrva vald, Holdre küla, Luige<br /> *veekogu: Saksniidu oja<br /> Oletatava asukoha koordinaadid<br /> *XY: 6425168.88, 602263.19<br /> *BL: 57.956159, 25.727445<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Tänapäevane seisud: hävinud <br /> <br /> Paisu seisund: hävinud <br /> <br /> Veskikoht Mellini kaardi alusel.<br /> <br /> Holdre vanema mõisakoha juurde kuulunud veski.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> <br /> https://pk.rmk.ee/parandkultuur/MR/MR391.jpg<br /> <br /> <br /> [[Category:Helme kihelkond]]</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Ihna_veski&diff=32724 2026-10-21T13:12:53Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:IhnaVeskiMaaametiKaardil.jpg|thumb|Ihna veski asukoht Maaruumiameti veebirakenduse kuvalõikel. &lt;ref&gt;https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html&lt;/ref&gt;]]<br /> [[Fail:IhnaVeskiMelliniKaardil1797.jpg|thumb|Holdre mõis ja Ihna veski Mellinni kaardil, 1797a]]<br /> [[Fail:IhnaTaluMaadeKaart1863.jpg|thumb|Ihna talu maade plaan. 1863. a.]]<br /> [[Fail:IhnaPaisJarvOletatav.jpg|thumb|Illustratiivne foto Egeri-Ihna piirkonnast]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Selle veski nime on raske üheselt määratleda. Veski ehitamine on seotud väga tõenäoliselt Holdre algse väikemõisaga.<br /> [[Ihna veski]] või <br /> [[Holdre Ihna veski]]. &lt;br&gt; <br /> Varasem nimi ka [[Ilmusküla veski]]&lt;br&gt;<br /> Võimalikud nimed ka<br /> [[Egeri veski]] või <br /> [[Õhne veski]]. &lt;br&gt; Saksa keeles <br /> [[Morsel Ihnus Mühle]]&lt;br&gt;<br /> Vanemad nimed: Ihna veski, Iina veski, Ihnu veski, Ihno veski, saksa Jehno , Ilmus,<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> *Asukoht: Valga maakond, Tõrva vald, Holdre küla, Luige<br /> *veekogu: Saksniidu oja<br /> Oletatava asukoha koordinaadid<br /> *XY: 6425168.88, 602263.19<br /> *BL: 57.956159, 25.727445<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Tänapäevane seisud: hävinud <br /> <br /> Paisu seisund: hävinud <br /> <br /> Veskikoht Mellini kaardi alusel.<br /> <br /> Holdre vanema mõisakoha juurde kuulunud veski.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> <br /> https://pk.rmk.ee/parandkultuur/MR/MR391.jpg<br /> <br /> <br /> [[Category:Helme kihelkond]]</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Ihna_veski&diff=32723 2026-10-21T13:12:02Z

<p>Riho: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>[[Fail:IhnaVeskiMaaametiKaardil.jpg|thumb|Ihna veski asukoht Maaruumiameti veebirakenduse kuvalõikel. &lt;ref&gt;https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html&lt;/ref&gt;]]<br /> [[Fail:IhnaVeskiMelliniKaardil1797.jpg|thumb|Holdre mõis ja Ihna veski Mellinni kaardil, 1797a]]<br /> [[Fail:IhnaTaluMaadeKaart1863.jpg|thumb|Ihna talu maade plaan. 1863. a.]]<br /> [[Fail:IhnaPaisJarvOletatav.jpg|thumb|Illustratiivne foto Egeri-Ihna piirkonnast]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Selle veski nime on raske üheselt määratleda. Veski ehitamine on seotud väga tõenäoliselt Holdre algse väikemõisaga.<br /> [[Ihna veski]] või <br /> [[Holdre Ihna veski]]. &lt;br&gt; <br /> Varasem nimi ka [[Ilmusküla veski]]&lt;br&gt;<br /> Eksinimed<br /> [[Egeri veski]] või <br /> [[Õhne veski]]. &lt;br&gt; Saksa keeles <br /> [[Morsel Ihnus Mühle]]&lt;br&gt;<br /> Vanemad nimed: Ihna veski, Iina veski, Ihnu veski, Ihno veski, saksa Jehno , Ilmus,<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> *Asukoht: Valga maakond, Tõrva vald, Holdre küla, Luige<br /> *veekogu: Saksniidu oja<br /> Oletatava asukoha koordinaadid<br /> *XY: 6425168.88, 602263.19<br /> *BL: 57.956159, 25.727445<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Tänapäevane seisud: hävinud <br /> <br /> Paisu seisund: hävinud <br /> <br /> Veskikoht Mellini kaardi alusel.<br /> <br /> Holdre vanema mõisakoha juurde kuulunud veski.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> <br /> https://pk.rmk.ee/parandkultuur/MR/MR391.jpg<br /> <br /> <br /> [[Category:Helme kihelkond]]</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_tuulik&diff=32722 2026-10-15T06:31:03Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareTuulikU1913.jpg|thumb|Kõrgessaare mõisa tuuleveski. u~1913. a.]]<br /> <br /> Nimed: [[Kõrgessaare tuulik]] ehk [[Kõrgessaare mõisa tuuleveski]]<br /> <br /> Tüpoloogia: hollandi tüüpi tuuleveski, mõisaveski, jahuveski<br /> <br /> Asukoht: Kõrgessaare mõisasüdame lähedal, mõisapargi taga<br /> <br /> Koordinaadid: ligikaudu ~ N: 58.98292, E: 22.462622<br /> <br /> Seisukord: hävinud</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:KorgessaareTuulikU1913.jpg&diff=32721 2026-10-15T06:29:47Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div></div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_tuulik&diff=32720 2026-10-15T06:26:32Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>Nimed: [[Kõrgessaare tuulik]] ehk [[Kõrgessaare mõisa tuuleveski]]<br /> <br /> Tüpoloogia: hollandi tüüpi tuuleveski, mõisaveski, jahuveski<br /> <br /> Asukoht: Kõrgessaare mõisasüdame lähedal, mõisapargi taga<br /> <br /> Koordinaadid: ligikaudu ~ N: 58.98292, E: 22.462622<br /> <br /> Seisukord: hävinud</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_tuulik&diff=32719 2026-10-15T06:26:17Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>Nimed: [[Kõrgessaare tuulik]] ehk [[Kõrgessaare mõisa tuuleveski]]<br /> <br /> Tüpoloogia: hollandi tüüpi tuuleveski, mõisaveski, jahuveski<br /> <br /> Asukoht: Kõrgessaare mõisasüdame lähedal, mõisapargi taga<br /> <br /> Koordinaadid: umbes ~ N: 58.98292, E: 22.462622<br /> <br /> Seisukord: hävinud</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_m%C3%B5isa_tuuleveski&diff=32718 2026-10-15T06:25:58Z

<p>Riho: Uus lehekülg: &#039;{{alias-t}} Kõrgessaare tuulik&#039;</p> <hr /> <div>{{alias-t}} [[Kõrgessaare tuulik]]</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_tuulik&diff=32717 2026-10-15T06:25:27Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>Nimed: [[Kõrgessaare tuulik]] ehk [[Kõrgessaare mõisa tuuleveski]]<br /> <br /> Tüpoloogia: hollandi tüüpi tuuleveski, mõisaveski, jahuveski<br /> <br /> Asukoht: Kõrgessaare mõisasüdame lähedal, mõisapargi taga<br /> <br /> Koordinaadid: ca ~ N: 58.98292, E: 22.462622<br /> <br /> Seisukord: hävinud</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_tuulik&diff=32716 2026-10-15T06:22:05Z

<p>Riho: Uus lehekülg: &#039;Kõrgessaare tuulik ehk Kõrgessaare mõisa tuuleveski XY: 6539226.13, 411607.34 BL: 58.98292, 22.462622&#039;</p> <hr /> <div>[[Kõrgessaare tuulik]] ehk [[Kõrgessaare mõisa tuuleveski]]<br /> <br /> XY: 6539226.13, 411607.34<br /> <br /> BL: 58.98292, 22.462622</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32715 2026-10-15T06:20:52Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski - [[Kõrgessaare tuulik]]. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> <br /> Viiskümmend aastat hiljem (1933) koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=137521 ERA.T-3.15.3020 leht 1 - '' Läänemaal Kõrgesaare vallas Kõrgesaare mõisa järele olevast mõisa-talumaakohast nr. I (kinnistu nr. 2478) ja riigistatud Kõrgesaare mõisa (kinnistu nr. 58) maadest eraldatud mõisamaakoha Silmapoe nr. 23 ja talumaakohtade Veski-Tooma nr. 24, Vitsiku nr. 25 ja Lepaniidu nr. 26 plaan.'']&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32714 2026-10-14T16:17:15Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> <br /> Viiskümmend aastat hiljem (1933) koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=137521 ERA.T-3.15.3020 leht 1 - '' Läänemaal Kõrgesaare vallas Kõrgesaare mõisa järele olevast mõisa-talumaakohast nr. I (kinnistu nr. 2478) ja riigistatud Kõrgesaare mõisa (kinnistu nr. 58) maadest eraldatud mõisamaakoha Silmapoe nr. 23 ja talumaakohtade Veski-Tooma nr. 24, Vitsiku nr. 25 ja Lepaniidu nr. 26 plaan.'']&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32713 2026-10-14T16:16:32Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> <br /> 50 aastat hiljem koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=137521 ERA.T-3.15.3020 leht 1 - '' Läänemaal Kõrgesaare vallas Kõrgesaare mõisa järele olevast mõisa-talumaakohast nr. I (kinnistu nr. 2478) ja riigistatud Kõrgesaare mõisa (kinnistu nr. 58) maadest eraldatud mõisamaakoha Silmapoe nr. 23 ja talumaakohtade Veski-Tooma nr. 24, Vitsiku nr. 25 ja Lepaniidu nr. 26 plaan.'']&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32712 2026-10-14T16:11:17Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> <br /> 50 aastat hiljem koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=137521 ERA.T-3.15.3020 leht 1]&lt;/ref&gt; on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32711 2026-10-14T16:10:11Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> <br /> 50 aastat hiljem koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) &lt;ref&gt;ERA.T-3.15.3020 leht 1&lt;/ref&gt; on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32710 2026-10-14T16:08:57Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.&lt;br&gt;<br /> 50 aastat hiljem koostatud mõisamaade jagamise plaanil ''ERA.T-3.15.3020 leht 1'' on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise &quot;kanal&quot;, mis viitab kindlalt veski puudumisele talus.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32709 2026-10-14T15:59:10Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> [[Fail:VeskiTooma1933a.png|thumb|(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:VeskiTooma1933a.png&diff=32708 2026-10-14T15:58:01Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div></div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Mellin,_Ludwig_August&diff=32707 2026-10-14T15:47:59Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div><br /> [[Fail:Ludwig August Mellin 05-VRVM-56319-cor.jpg|thumb|620px|center|krahv [[Ludwig August Mellin]]. Vikipeedia]]<br /> <br /> <br /> * https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JyrjoIndrek_Ludwig_August_TUNA2003_4-1.pdf<br /> * https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?st=gallery<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_August_Mellin<br /> * https://active.kartes.lv/<br /> * http://admin.entsyklopeedia.ee/EE_12/Liivimaa%20atlas_Ludwig%20August%20Mellini%20m%C3%A4lestuskivi_Tuhala%20m%C3%B5is.jpg<br /> * http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tuhala<br /> * https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=1&amp;st=image&amp;r=0.535,0.125,0.091,0.078,0 Birini - Koltzeni ümbruse kaart<br /> * https://manakarte.kartes.lv/<br /> * https://balticmaps.eu/lv/c%5F%5F%5F57.243805-24.660589-17/bl%5F%5F%5Fcl/q%5F%5F%5F<br /> * https://www.elus.ee/planeetmaa/?show=32&amp;do=1<br /> * http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mellin_ludwig_august<br /> * https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_August_Mellin<br /> * https://www.uzkartes.lv/latvija/<br /> * https://www.latvijaskarte.com/<br /> * https://et.wikipedia.org/wiki/B%C4%ABri%C5%86i_m%C3%B5is<br /> * https://www.birinupils.lv/en/<br /> * https://balticmaps.eu/en/c%5F%5F%5F57.248970-24.659435-16/f%5F%5F%5Fp-lYin%2BXddu5-p-brgn%2BVldu5-p-XUhn%2Bhweu5-p-nvgn%2Bjhdu5-p-lqhn%2Btfdu5/w%5F%5F%5Fwalking-57.243800,24.660015,57.248444,24.669757,57.251787,24.658642/bl%5F%5F%5Fcl/q%5F%5F%5F<br /> ----------------------------<br /> <br /> <br /> ;Alljärgnev kopeeritud Vikipeediast: https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_August_Mellin<br /> <br /> [[Pilt:Ludwig August von Mellin.jpg|thumb|right|Ludwig August Mellin]]<br /> Krahv '''Ludwig August Mellin''' (∗3. veebruar, 1754, Tuhala, Harju kreis, Eestimaa kubermang ; †12. märts, 1835, Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli [[baltisaksa]] päritolu [[kartograaf]] ja [[poliitik]].&lt;ref&gt;Indrek Jürjo: Ludwig August krahv Mellin kui talurahva sõber ja estofiil, Tuna 4/2003&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;WDL&quot;&gt;{{cite web |url = http://www.wdl.org/en/item/2571/ |title = Atlas of Livonia, or of the Two Governments and Duchies Livonia and Estonia, and of the Province of Oesel |website = [[World Digital Library]] |date=1791–1798 |accessdate = 12.07.2013 }}&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Elulugu==<br /> Ludwig August von Mellin sündis 1754. aastal [[Harju kreis]]is [[Tuhala mõis]]a omaniku pojana. Pärast koduse hariduse saamist jätkas ta õpinguid [[Šveits]]is [[Berni ülikool]]is ja Itaalias [[Bologna ülikool]]is. Täiendas teadmisi ka Prantsusmaal. <br /> <br /> [[1773]]. aastal saabus tagasi Venemaa keisririiki ja astus armeteenistusse. Aastatel [[1775]]–[[1781]] teenis ta ohvitserina [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Venemaa kindralstaabi]] topograafiaosakonnas. [[1777]]–[[1778]] oli [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|Sõjaministeeriumi]] joonestuskoja direktor. Seejärel tegutses Liivimaa diviisi kindralkortermeistrina Riias. <br /> <br /> [[1783]]. aasta alguses lahkus L. A. von Mellin armeest majori aukraadiga, tegutses hulk aastaid kohtunikuna Riias ja [[Liivimaa maanõunik]]una, täiendades end majandusküsimustes [[Göttingeni ülikool]]is. <br /> <br /> Krahv Ludwig August von Mellin suri Riias 12. märtsil 1835.<br /> <br /> == Teadustegevus== <br /> Ludwig August von Mellin koostas esimese kartograafilise tööna aastatel 1778-1781 [[Doonau]] delta ja {{kas|[[Pavlovski]]}}&lt;!--ilmselt Pavlovsk--&gt; ümbruse kaardi.<br /> <br /> === Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel : entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen Beobachtungen und nach sorgfaeltiger Untersuchung und Kentnis der Gegenden : das Ganze besteht aus einer Generalkarte und vierzehn Kreiskarten ===<br /> See 14 kaarti sisaldav teos on esimene täielik Läti ja Eesti atlas. Atlase koostaja krahv Ludwig August Mellin (1754–1835) oli baltisakslane, kes sündis Tuhalas Eestis, mis kuulus tollal Vene impeeriumi koosseisu.<br /> <br /> aastal Riias viibides palus Venemaa troonipärija Paul väidetavalt näha kaarti, mis näitaks Vene armee Liivimaa väeosa asukohta. Kui selgus, et sellist kaarti ei eksisteeri, paluti Mellinil, kes oli tollal noor sõjaväeohvitser ja saanud tehnilise joonestamise väljaõppe, see koostada.<br /> <br /> Sel viisil kaartide vastu huvi tundma hakanuna võttis Mellin ette töö, millest kujunes 28 aastat kestnud ettevõtmine selle atlase loomiseks. Lisaks rannajoonele, saartele ja asulatele on tema kaartidel kujutatud teid, haldusjaotusi ning maastiku iseärasusi.<br /> <br /> Atlase koostamisel kasutas Mellin Venemaa Teaduste Akadeemia ja sõjaväetopograafide kaarte, kuid tugines peamiselt mõisakaartidele.<br /> <br /> Mellini kaarte andis välja üks Riia raamatukaupmees, kuid need graveeriti välismaal. Seetõttu süüdistati teda ühel hetkel riigisaladuste avaldamises ning ta vahistati.<br /> <br /> aastal andis keiser Paul I välja korralduse peatada kaartide müük ja nõuda tagasi erakätes olevad eksemplarid.<br /> <br /> Mellinit peeti läti ja eesti rahva sõbraks, kes hindas nende ajalugu ja kultuuri ning püüdis neid säilitada.<br /> <br /> ;Maailma Digitaalraamatukogu (World Digital Library).<br /> <br /> ===&quot;Liivimaa atlas&quot;===<br /> {{Vaata| Liivimaa atlas}}<br /> [[Pilt:Mellin Atlas von Lieffland Tallinn.png|pisi|Tallinna ümbruse kaart 1791–1810 avaldatud Ludwig August Mellini [[Liivimaa atlas]]est]]<br /> &quot;[[Liivimaa atlas]]ega&quot; alustas ta tööd 1782. aasta lõpul, seades eesmärgiks Eesti- ja Liivimaa kohta ajakohaste kaartide koostamise, August Wilhelm Hupeli teatmeteose &quot;Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland&quot; juurde. Liivimaa atlase esimene köide ilmus 1777. aastal. Varem koostatud ning [[Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] poolt välja antud kaardid olid lünklikuid ja vigadega. Kaartide koostamisel kasutas Mellin kreisimaamõõtjaid, Saaremaa maamõõdu- ja reguleerimiskomisjoni kaardimaterjale ning andmeid kaartidele kantavate nimede kohta laekus mõisnikelt, kooli- ja kirikuõpetajailt jne. Sageli olid need ebatäpsed. Ainus abiline, keda ta mõningate paikkondade kaardistamisel kasutas oli [[Johann Wilhelm Krause]] (hilisem [[Tartu Ülikooli peahoone]] projekteerija), kes oli aastail 1792–1797 Mellini teenistuses. <br /> <br /> &quot;Liivimaa atlas&quot; avaldati üksikute kaardilehtede kaupa sel ajal kehtinud haldusjaotuse järgi. Mellin on läinud Baltimaade teaduslukku selle ala esimese täieliku atlase koostajana, mille koostamine ja väljaandmine kestis tervelt 28 aastat. &quot;Liivimaa atlas&quot; võttis kokku 18. sajandi saavutused [[Läänemere kubermangud]]e [[kartograafia]] alal, ning on huvipakkuv ja kasutatav veel tänapäevalgi Eesti looduse uurimisel. Kaardid annavad andmeid rannajoone muutustest viimase 200 aasta jooksul. Väärtuslikud on ka kaartidel esinevad ajaloolised kohanimed. <br /> <br /> L.A. von Mellin on uurinud ka [[Eesti linnuste loend|Eesti]] ja [[Läti linnuste loend|Läti]] ala [[linnus]]eid.<br /> <br /> ==Teosed== <br /> *Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthymern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga-Leipzig, 1798.<br /> *Der Atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Mit einer Einführung in Leben und Werk. Lüneburg, 1972.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{viited}}<br /> <br /> == Kirjandus ==<br /> * [[Endel Varep]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-2-1955-300-316%2020211208113254.pdf L.A. Mellini Liivimaa atlas ning selle tähtsus Eesti NSV territooriumi geograafilise uurimise ajaloos]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 1955, IV kd, nr 2, lk. 300–316.<br /> * Endel Varep. L. A. Mellini &quot;Liivimaa atlas&quot; ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. – Eesti Loodus 1985. 3, lk. 194–198.<br /> * Heiki Potter. Topograafilised saladused läbi aegade – Rootsi eeltöö õpetas Venemaa kaarte salastama, Kaitse Kodu, Nr. 5 (65/511), Eesti Kaitseliit, 2006<br /> * Tõnu Raid. Tabulae Livoniae: Liivimaa vanadel kaartidel / Tõnu Raid. – Tallinn, 2002. ISBN 9985784774<br /> * ''Eesti elulood'', Eesti entsüklopeedia 14. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. ISBN 9985-70-064-3, lk. 287<br /> <br /> ==Välislingid==<br /> {{Commonskat|Ludwig August Mellin}}<br /> {{Commonskat|Maps by Ludwig August Mellin|Maps by Ludwig August Mellin}}<br /> {{Commonskat|Atlas von Liefland|Atlas von Liefland}}<br /> <br /> [[Category:Vajab täiendamist]]<br /> [[Category:Isik]]</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32706 2026-10-14T15:45:58Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg|thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32705 2026-10-14T15:45:30Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg&lt;thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32704 2026-10-14T15:44:17Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> [[Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg&lt;thumb|(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (20. sajandi algus) enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:VerstakaartVeskiTooma.jpg&diff=32703 2026-10-14T15:42:32Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div></div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32702 2026-10-14T15:38:15Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (20. sajandi algus) enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32701 2026-10-14T15:35:36Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32700 2026-10-14T15:29:00Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale hollandi tüüpi tuuleveski.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32699 2026-10-14T15:20:24Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32698 2026-10-14T15:07:55Z

<p>Riho: /* Asukoht/Paiknemine */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32697 2026-10-14T15:04:11Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32696 2026-10-14T15:03:01Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32695 2026-10-14T15:02:36Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32694 2026-10-14T14:01:30Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõee on märgitud sild, mis sageli kattub veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32693 2026-10-14T13:59:39Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.&lt;br&gt;<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32692 2026-10-14T13:57:18Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32691 2026-10-14T13:56:21Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.&lt;br&gt; <br /> (1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.<br /> (2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32690 2026-10-14T13:50:42Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> [[Fail:Kõrgessaareveski1879.jpg|thumb|(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a. &lt;br&gt; EAA.3724.4.609 leht 3 ]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Siit võib veski asukohaks pakkud kahte varianti. <br /> Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?)nugrga juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb.<br /> Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva , kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:K%C3%B5rgessaareveski1879.jpg&diff=32689 2026-10-14T13:48:57Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div></div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32688 2026-10-14T13:36:37Z

<p>Riho: </p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 EAA.3724.4.609 leht 3 - ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Siit võib veski asukohaks pakkud kahte varianti. <br /> Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?)nugrga juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb.<br /> Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva , kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32687 2026-10-14T13:35:05Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (1) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (EAA.3724.4.609 leht 3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 ''Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen''] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Siit võib veski asukohaks pakkud kahte varianti. <br /> Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?)nugrga juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb.<br /> Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva , kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=K%C3%B5rgessaare_veski&diff=32686 2026-10-14T13:34:17Z

<p>Riho: /* Ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Fail:KorgessaareVeskiMaaAmetiKaardil.jpg|thumb|Kõrgessaare veski asukoht. &lt;br&gt; MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige]]<br /> [[Fail:MelliniHohenholmWeske1797.jpg|thumb|(1) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse. &lt;br&gt; [[Mellin,_Ludwig_August|Mellin, Ludvig August]]. 1797. a]]<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Kõrgessaare veski]] või täpsustavalt [[Kõrgessaare Veski-Tooma veski]] ehk ka [[Veski-Tooma veski]].<br /> <br /> Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.<br /> <br /> [[Kõrgessaare veski]] oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest. <br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asukoht, aadress: <br /> * Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)<br /> * Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)<br /> * Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914) <br /> * Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.<br /> Koordinaadid: <br /> * [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=4000 Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63]<br /> * [https://maps.google.com/maps?q=Korgessaare_veski@58.957284,22.499798 Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798]<br /> * [https://kaart.delfi.ee?bookmark=c0e26d456e2675d4fd41d05343deb0d8 Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2&quot; ; IP: 22°29'59.3&quot; ]<br /> <br /> ==Seisukord/Lisateave==<br /> Hoone seisukord: hävinud, jäljeta. &lt;br&gt;<br /> Pais - hävinud &lt;br&gt;<br /> Paisjärv - hävinud &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülevaade===<br /> Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.<br /> <br /> Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|L. A. Mellini]] 1797. a. välja antud kaardile &lt;ref&gt; [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&amp;q=mellin%2C+ludvig+august%2C&amp;r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel.''] &lt;/ref&gt;.<br /> Samal kaartil (1) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.<br /> Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel &lt;ref&gt; [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&amp;moot=10000 Maaameti ajaloolised kaardid] &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. <br /> Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel <br /> lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (EAA.3724.4.609 leht 3) nähtavaga. &lt;ref&gt; [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=19615&amp;page=3 Karte von den Ländereien der Dörfer Otste, Nappi u. Pihla des Privatgutes Dago-Hohenholm im Estlaendischen Gouvernement Wieckschen Kreise und Roickschen Kirchspiele belegen] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Siit võib veski asukohaks pakkud kahte varianti. <br /> Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?)nugrga juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb.<br /> Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva , kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga. <br /> Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.<br /> Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.<br /> --&gt;</div>

Riho